Kodukäija

Veider et tühjad
linnatänavad uinutava
argipäeva öötundidel
loovad kodutunde
rohkem kui mu oma
mu oma kodu

ma ju tegelikult teadsin
juba siis kui koolis kodust
kirjutama või rääkima pidime
et ühel tavalisel argipäeval või ööl
juhtub see et ma ei tunne et olen kodus

olen vist kodukäija
kes eksis ära koju

kas ma elaks

Pole lihtne olla kõigi oma
samas kui ahnus utsitab
jagama elumõtet vaid endaga

armastust mis järelikult
on olemas sest kui poleks
kas ma elaks

pole lihtne olla kõigi oma
samas kui ihnus pitsitab
hoidma sind vaid endale

sind kes sa oled kõik

Kellele sa praegu mõtled?

Märkamatult kogunenud
mu ümber hõbepabereid
šokolaadidest tühjad
pisaratest vettinud
üksikud

ja isa, keda mul
kunagi olnud pole
ma meenun talle
just täna - tähistame

täna tähistame võltspüha
sätin üles juuksed ja panen
selga parima kleidi ning
esimene, kes naeratab
talle end naiseks annan

sest vaid täna on armastus õige
vaid täna on tunded valla
õhus elekter ja iha

tunnen end suhkruhaigena
aga mitte söödud hõrgutiste
vaid tänase tõttu

NULL

Ja valgus langeb
tumendades elu
maailma rasked
pisarad vallanduvad
mu tuhmunud silmis
ja valgus murdub
puutepunktis kus
kohtuvad valed
ja tegelikkuse
hele varjund