Armastus

Ma joon sprite pokaalist
ja mõtlen, mis värvi on
armastus

tal ei ole värvi
sellist värvi ei
ole olemas

aga tal on maitse
nagu pühapäevasel
külmkapis seisnud
sussuta sprite`il

ei ole maitsev
ei ole rõve

käib kah

Tuules

Olla vihm
suveõhtu soojas tuules
tilkhaaval sadada su suule

ma olin kõiksus igas tuules
armastusega unustasin huuled
ja sina unustasid kõiksuse

nüüd tahan olla päike
talvepäeva külmas tuules
kiirhaaval langeda su luule

olla soe mälestus
kättesaamatult tuules

Juba ammu

Tundetult hingitsedes
pimedus spiraalina katmas
jäist hingust rinnus

Otsides udust lunastust
lukustan enda lõpmatusse
mälestuste puhtuse

Silmad kohtumas
käed puutumas
südamed tuksumas

ikka magame kui armastajad
aga miks küll surivoodis

Eksistentsiaalmuutus

Lõhnasin nii magusalt

armastuse, õnne ja veidi
ka kire seguselt
ning mulle alati öeldi
et lõhnan hästi

Nüüd lõhnan magusamalt
segaduse, viha ja uhkava
kurbuse seguselt
mulle öeldi et
lõhnan teisiti

kuigi parfüüm
on ikka see sama
le perfum existence

Ja kui pilk jääb pidama
taas kellelgi võõral
kes kaunistab elu
oma kummastava iluga
siis tunnen kuis jälle
ebakindluse pikad sõrad
mu kõhuõõnsustes siplevad
ja mu süda on paha
jah mu südamel on valus
sest näen end peeglist
juba ammu koledana
ja elujanu lahtub

millal sulle viimati öeldi
et sa oled väga ilus

Ma ei saa eksisteerida rahus

sest alati on keegi
alati on keegi kes
keegi kes jõlgub
ja rikub vaadet

rikub vaadet vaid
puhta olemasoluga

tean et nii ei tohiks
aga mida teha
mida teha kui

kui mul ühiskonna vastu
allergiline reaktsioon

Kodu

Tulitad ja tuikad
mu meelekohal
südamesopis
kõhuski sipled

lausud sõnu valusaid
pillud pilke ilusaid

ja mul on nii valus
sest tunnen kuis
pudened mul käest

ma pole valmis
ja ei saagi olema

KLUBI

Teevad kõik
et püüda pilku
aga see neiu
kes istub nurgas
saab kõik endale
ja neile jääb vaid
enesehaletsus ja
järjekordne üritus
homme ja ülehomme

Iga teine inimene on loll
ja iga kolmas on kole
neljas viies kuues
seitsmes kaheksas

aga mina olen
alati esimene

Arglikkus

Jalge all rappub pind
karjetest imbund hing
teeseldud naer
siirad pisarad
ja miski ei muutu
sest vaim ei hinga

Teine

Ses õhulossis vaid 1 korrus
aga mina elan teisel
ei vii lifti ega treppi
kõrgemale
keldrist

Vangla

Aga miks me siiski
vanglalaadsetes asulates
mõtetes ja kätes
elu veedame

kas vabadust on
liiga palju..

Öökõned

Nende imetlemine oli kui pidu
Algas alati vaikselt ning
võttis üles tuure
see pidu ei lõppe eal
valetasin endale
Ja hommikul olin aus
sellist pidu enam
kunagi ei peeta

Afterparty pean nendeta
sest elada saan peota
mis ei pidutse mu sees

Mehhanism

Olen tunnetega mehhanism
ma jonnin ja annan sulle
kolm valikut -
Jätka ikkagi
Tagasi turvalisusse
Aita mul mõista

Ajan sind segadusse
hüpikute ja küpsistega
suvaliste väljalülitamiste
ja kokkucrashimistega
uninstalli  või installi
kavalused, mille olemasolust
sa tegelikult ju tead

usun, et sa ei kahetse,
kui mu emaplaadil õigeid
kohti vajutad..

Kas lubad?

Olen kurblik väike inimene
laps ja täiskasvanu
vaba ja piirides

ja tegelikult ma juba
ootan seda aega mil
ma saan ise valida
kus ja millal käin
ringi pesus ja mida
ma õhtusöögiks teen
mitmele laua katan
ja kas streigin
või vaikin

võin osta alkoholi
sigaretid ammu proovitud
suurte-inimeste-asi on tuttav
ja mul on õigus hääletada

olen lapsik täisealine
kes palub luba elada

Eksinud

Ja kui ma end taas
Endla ees laiuvalt
lipuväljakult keset
enese tühjust ja
rahutust leian

mõtlen vaid sellele
kas sammassaalist
paistvad varjud
mind näevad ja
hulluks peavad

keerutan veel
mõned tiirud
ses udus

ja loodan et loor

eksinud punast mantlit
ja armust joobnud silmi
võõraste pilkude eest varjab

Maailm jäta mind
endaga üksinda
et saaksin tõsiselt
pidada vestluse
kahesilma vahel
enda tunnete asjus
et saaksin vaadata
endasse ja ravida
iseenda nõrkust
hingeväsimust

Palun vahetame voodilinad ära
nende vahel on liiga palju armastust

Kodukäija

Veider et tühjad
linnatänavad uinutava
argipäeva öötundidel
loovad kodutunde
rohkem kui mu oma
mu oma kodu

ma ju tegelikult teadsin
juba siis kui koolis kodust
kirjutama või rääkima pidime
et ühel tavalisel argipäeval või ööl
juhtub see et ma ei tunne et olen kodus

olen vist kodukäija
kes eksis ära koju

kas ma elaks

Pole lihtne olla kõigi oma
samas kui ahnus utsitab
jagama elumõtet vaid endaga

armastust mis järelikult
on olemas sest kui poleks
kas ma elaks

pole lihtne olla kõigi oma
samas kui ihnus pitsitab
hoidma sind vaid endale

sind kes sa oled kõik

Kellele sa praegu mõtled?

Märkamatult kogunenud
mu ümber hõbepabereid
šokolaadidest tühjad
pisaratest vettinud
üksikud

ja isa, keda mul
kunagi olnud pole
ma meenun talle
just täna - tähistame

täna tähistame võltspüha
sätin üles juuksed ja panen
selga parima kleidi ning
esimene, kes naeratab
talle end naiseks annan

sest vaid täna on armastus õige
vaid täna on tunded valla
õhus elekter ja iha

tunnen end suhkruhaigena
aga mitte söödud hõrgutiste
vaid tänase tõttu

NULL

Ja valgus langeb
tumendades elu
maailma rasked
pisarad vallanduvad
mu tuhmunud silmis
ja valgus murdub
puutepunktis kus
kohtuvad valed
ja tegelikkuse
hele varjund

Jälg

Kõikjal sa oled
mu ümber ja sees

südametukses
mu elu tukses
linnapildis
telepildis
esmapilgus
silmapilgus

ja hambapastane jälg
eilsest sinust mu
tumedal särgil
oled ka sina

kuhu jätad jälje
homme

Elu

Elu on vist hoor
annab end kätte
nauditavalt, valusalt
ta ei armasta aga
tahab meeldida

ja ta hellitab mind parim
suudlus suudluse järel

ja iga kord talle mõeldes
lõhnan juba ette orgasmi järele

Kõike on üle

Kui lihtne oleks olla lihtne
näol alati sama ilme ja
mõtteis vaid lihtsus
sest keerukus
on mõistvale
tugevale

mõneti ma pole kumbagi
ja lihtne pole ma ju ka

OOTAMATU

Oodata oli ainult mind või surma

ma ei tule, sest mind ei ole
surm ei tule, petab sinuga

sõnad - mina ning surm
sünonüümidena helisevad
naiivselt su unelevas peas

Oodata oli ainult mind või surma

ma tulin, sest ärkasin sinust
surm tuleb, sind petab minuga

sõnad - sina ning surm
antonüümidena kõlavad
reaalselt mu unelevas peas